Oluline teada

et valiksid õige spetsialisti

PSÜHHIAATER

Psühhiaater on eriarst, kes oskab oma teadmisi ja kogemusi rakendades hinnata inimese vaimse tervise seisundit ja vastavalt sellele määrata kas farmakoloogilise ravi või suunata psühholoogi juurde. Lastepsühhiaater on eripädevusega psühhiaater, kel on kogemus just lastele omaste psüühikahäirete ja arenguliste iseärasuste eristamisel ja äratundmisel. Sageli kasutatakse ravimeid ja psühhoteraapiat samaaegselt ning levinud on just nn kombineeritud ravi. Kergematel juhtudel ja sageli lastel piisab ka ainult psühhoteraapiast või lausa psühholoogilisest nõustamisest. Otsuse, milline ravivorm oleks kõige tõhusam, teeb arst.

Psühhiaatritest teevad meie kliinikus vastuvõtte Teele Nimmerfeldt ja Katre Pääso  ning lastepsühhiaater Anna Iofik.

PSÜHHOLOOG, KLIINILINE PSÜHHOLOOG NING PSÜHHOTERAPEUT

Psühholoog on spetsialist, kes on saanud kõrgema hariduse psühholoogiateaduste vallas, kuid ei ole tingimata läbinud teraapiakoolitust. Psühholoog teostab psühholoogilist nõustamist. Eraldi on olemas ka kõrgem kliinilise psühholoogi kutse, mille omandanud psühholoog tegeleb põhjalikumalt psüühika- ja käitumishäirete ravimise ja ärahoidmisega, omades põhjalikumat väljaõpet keerulisemate juhtumitega toimetulekuks.  Kogemuse selleks on ta saanud enamasti haiglapatsientidega  töötades. 

Psühhoterapeut on läbinud põhjaliku psühhoteraapia-alase väljaõppe mõne vastava teraapiakoolkonna (nt pereteraapia, kognitiiv-käitumuslik teraapia, psühhoanalüütiline teraapia jm) all, mis kasutab sellele omaseid tunnustatud ja teaduslikult põhjendatud teraapiaviise.

 

On vajalik eristada psühholoogilist konsultatsiooni teraapiast, millest esimene tegeleb pigem argipäeva teemadega, teraapia aga keerulisemate ja pikemat aega kestnud emotsionaalsete ning käitumuslike probleemidega. Tavalisel konsultatsioonil leitakse lühiaegselt kestnud elulisele probleemile kiirelt toimivaid lahendusi, aidates inimesel endal teadvustada ja arendada oma võimeid  probleemidega toime tulekuks.

 

Üks spetsialist võib omada korraga mitut kutset, nt olla üheaegselt nii kliiniline psühholoog kui psühhoterapeut. 

Kliinilise psühholoogina töötavad meie kliinikus Tiina Kalda ja Eve Kanarik, kes viivad läbi individuaalteraapiat ja teevad ka  psühholoogilisi uuringuid, mis toetavad raviprotsessi, andes enam aimu inimese kognitiivsetest võimetest ja isiksuslikest omadustest, sealhulgas haavatavusest vaimse tervise häiretele. Psühhoterapeudina teeb meie kliinikus teraapiat süsteemse pereteraapia väljaõppega terapeut Hedy Laidre.

VAIMSE TERVISE ÕDE

Vaimse tervise õde on erioskuste ja teadmistega õendusala spetsialist, kes oskab hinnata inimese vaimse tervise seisundit ja sellega kaasuvaid terviseriske ning nõustada just vaimse tervisega seotud murede puhul. Ta teeb selleks vajalikke esmaseid skriiningteste (depressioon, ärevus, unehäired, mälu ja kognitiivsed funktsioonid, sõltuvusainete tarvitamine) ja analüüsib nende tulemusel seisundi raskust, andes ka nõu, kas ja kui kiiresti peaks oma murega  psühhiaatri ja/või psühholoogi poole pöörduma. Ta annab ka nõu, kuidas tulla seni toime tekkinud ärevuse, depressiooni, unehäirete ja muude igapäevaelu mõjutavate vaimse tervise probleemidega. Kasuks tuleb sageli ka pöördumine vaimse tervise õe poole saamaks nõu pereliikme psüühilise haigestumise kahtlusel, eriti kui tegu on elukaaslase, eaka või noorukiga, kes ise esialgu abist kipub keelduma. Vaimse tervise õde aitab sellisel juhul pereliikmeid nõuga, kuidas antud olukorras toimida ja toetab toimetulekut olukorrast tingitud stressiga,  mis sageli lasub kogu ülejäänud perel. Lisaks kuulub vaimse tervise õe töö juurde juba psühhiaatrilist ravi saavate patsientide terviseseisundi jälgimine (vererõhu mõõtmine, kaalumine, analüüside võtmine) ja toetamine ravi ajal.  Alati on vaimse tervise õe kõrval arst, kes juhib raviprotsessi. 

Meie kliinikus tegutseb vaimse tervise õena Liisa Johanson, kellel on kogemus väga erinevate psüühikahäirete esmasel hindamisel ja jälgimisel. 

Ülemiste Psühhiaatriakeskus